Loomad on imeline osa meie elust. Nende eest hoolt kandes, neid armastades ja kasvõi pelgalt vaadates võime alandada oma vererõhku ning tõsta oma tuju. Kui sa mõnd allolevat fakti juba teadsidki, siis ilmselt leidub siiski midagi uut ja veel põnevamat. Tasub vaadata!
Ka lehmadel võivad olla parimad sõbrad
Miljonid puud kasvavad iga aasta tänu oravatele, kes oma seemneid maha matavad.
Liblikad tunnevad maitseid jalgadel olevate tundlate kaudu.
Merisaarmad hoiavad magamise ajal üksteisest kinni, et nad teineteisest kaugele ei triiviks.
Millimallikad saavad oma rakke ise taaselustada, mistõttu on nad põhimõtteliselt surematud.
Küürvaalad jagavad oma paarituslaulu kogu nende populatsiooniga. Nimelt on neil erilise kõlaga „laul“, mille nad kuuldavale lasevad, kui paarituvad.
Gentoo pingviinid kingivad oma väljavalitule hoolikalt valitud kivi.
Merihobud on monogaamses paarisuhtes ning paarikesena liikudes hoiavad teiseteise sabasid.
Ka koerakutsikad on tõelised Džentelmenid, nimelt lasevad isased kutsikad mängides alati emastel võita.
Ahvid ajavad taga võrdõiguslikkust. Nimelt soovivad nad alati võrdselt kohtlemist. Kui sama ülesande sooritamise eest on ettenähtud erinev tasu, siis ajab see ahvid endast välja.
Vihmaussid saavad suhelda üksteisega kaisutades- neil peab olema omavaheline füüsiline kontakt selle jaoks, et suhelda.
Elevantidel on tugev empaatia võime. Tänu millele võivad nad vabalt sõbrustada teiste liikidega.
Kassi ninajälg on sama kordumatu, kui inimese sõrmejälg.
Delfiinidel on ka üksteise jaoks nimed mõeldud ja nad kutsuvad üksteist nimepidi- ilmselt meie nende keelt küll ei mõista.
Lehmad suudavad toota rohkem piima, kui kuuavad rahustavat muusikat.
Pääsuke veedab peaaegu terve oma elu õhus lennates, väike osa sellest on pesas oleku aega, enamasti on nad koguaeg lennus, ka putukate söömine käib neil lennu pealt.
Ahvibeebidele meeldib nukkudega mängida.
Rotid oskavad naerda.
Tema on ilmselt maailma kõige õnnelikum loom.
