Võib üsna kindlalt väita, et kohas, kus me üles kasvame on tulevikku. Pole vahet, kui kaugele te rändate, sest tagasi tulles ootame oma kodulinnalt, et see on samasugune nagu ta oli enne meie lahkumist. Kuid mis saab siis, kui naastes leiate eest mahajäetud küla, kus ei ela enam need inimesed, keda te armastasite. Sellel naisel siin oli täpselt selline juhus, kuid see, mis ta sellega ette võttis oli imekaunis kuid samas ka kõhedusttekitav mõnes mõttes.
Jaapani kunstnik Ayano Tsukimi naases oma kodukülla 11 aastat tagasi, ning avastas, et see pole enam selline koht, nagu tema seda mäletas. Kuna seal elasid vaid üksikud inimesed, otsustas ta oma kodukohast lahkunud asendada nukkudega.
Neid nukke võib leida kõikjalt – pinkidelt, tänavatelt, väljaspool oma kodusid, farmides töötamas ja isegi mahajäetud kooli territooriumilt.
Ta on õmmelnud 10 aasta jooksul üle 350 elusuuruses nuku, igaüks neist kujutab endist külaelanikku.
“Kui ma valmistan surnud inimeste asemel nukke, siis ma mõtlen nende peale, mõtlen ajale, mil nad olid veel elus ja terved,” ütles ta. “Nukud on nagu mu lapsed.”
“Ma ei osanud kunagi arvata, et see muutub selleks, nagu see praegu on. Mul on isegi enda sarnane nukk valmistatud. Iga päev ta toimetab oma majas. Hetkel on tal uinak käsil.”
Vaata ka täispikkuses videot allpool: Ayano üksik külake, Nagaro, asub sügaval Shikoku saare metsas. See külake oli kord askeldavaid inimesi täis, kus elas sadu inimesi ning asusid suured ettevõtted. Kuid elanikud läksid suurematesse linnadesse elama, lootuses leida endale paremad töökohad ning jättes igaveseks maha endast selle küla. Küla rahvaarv vähenes pidevalt, sest siia elama jäänud inimesed surid aja jooksul. Täna elab Nagoro linnas vaid 37 elavat inimest, ning muidugi kordades rohkem nukke. Loodame, et nende mälestused elavad veel pikka aega selles külas.
Kui sind liigutas see lugu, siis palun jaga seda ka oma sõpradega allpool.
