Nagu enamus inimesi, pean ka mina paljusid asju oma igapäevases elus enesestmõistetavateks.
Tihtipeale unustan hinnata väikeseid asju oma elus. Kes küll jõuab ausalt öeldes võtta aega, et seda suurt panust ühiskonnale hinnata?
Inimesed kasutavad neid oma igapäevelus ning unustavad, et nad ei suudaks ilma nendeta elada, vahet pole, kui lihtsad need ka ei tunduks.
1.) Maitseained
Sool on inimajaloos suur majandust liikumapanevaks jõuks olnud. Seda kasutati enne külmkappide leiutamist toidu säilitamiseks. Tegelikult tuleb sõna “salary” (töötasu) sõnast “salarium”, mis oli raha, mille eest Rooma sõdurid endale soola ostsid. Suhkur avastati esmakordselt Uus-Guineas umbes 10 000 eKr ning see jõudis kiiresti Aasiasse (ja lõpuks ka Euroopasse). Sõdurid avastasid “mett meenutava maitsega soola” ning tõid selle tagasi koju. Lõpuks sai piprast rikaste lemmik maitseaine. Laevadel käidi sellega ümber kui moodsa aja kullaga ning seda maeti koos kuninglike inimestega, sealhulgas vaaraod.
2.) Meetermõõdustik
Meetermõõdustikku ei kasuta ainult kolm riiki maailmas: Libeeria, Myanmar ja USA. Libeeria võttis selle siiski osaliselt üle ning ka Myanmaris toimub üleminek. Seega on USA alates 1795. aastast oma mõõdustikuga ainus üksik hunt.
3.) Naiste hügieenitooted
Menstruatsioonihädadega tegeldi juba Vana-Egiptuses. Tol ajal kasutati tampoonide valmistamiseks erinevaid materjale nagu papüürus, lõng, loomanahad ja isegi muru. 1896. aastal tõi Johnson & Johnson turule esimesed hügieenisidemed, mille müük aga ebaõnnestus, sest naised ei tahtnud selliseid asju avalikult osta.
4.) Söögiriistad
Kahvleid tunti juba varasemates kultuurides, aga neid peeti “ebajumalikeks”, “ebainimlikeks” ja “Luciferi harkideks”. Louis XIV muutis 17. sajandil terava otsaga noad ebaseaduslikeks. Mitte-kuninglikus Euroopas muutus kahvlite kasutamine ühe laialdasemalt vastuvõetavamaks ning see levis ka mujale. See ei jõudnud küll muidugi söögipulki kasutavate riikideni, kus kasutati pottide põhjast toide kättesaamiseks pulki juba üle 5000 aasta tagasi. Toidu suuruse tõttu hakati kahvleid paremateks söögiriistadeks pidama. Kahvlid on nüüd Aasia kultuurides tavalised.
5.) Mängukaardid
Mängukaardid on ilmselt Araabiamaadest pärit. Esialgseteks mastideks olid tassid, mõõgad, mündid ja polo kepid. Hiinlased võtsid kaardi üle umbes 800 pKr ning järgmisena tegid seda 17. sajandil eurooplased, võttes üle kaasaegsed kaardimastid poti, ärtu, risti, ruutu.
6.) Kuritöö ja karistus
Inimeste karistamine kuritöö eest on igapäevane nähtus ning see pärineb juba Babüloonia ajast. Sel ajal kasutasid kreeklased ja roomlased karistusena enamasti koduaresti (rikaste puhul) või surmanuhtlust (kõigi teiste puhul). Kas sa teadsid, et võlgnikud saadeti vanglasse juba 16. sajandil? Nad saadeti tegelikult raskele sunnitööle, enamasti maksimaalse pikkusega ajaks (väääääääääga pikaks), kus nad surid tihtipeale halbade olude tõttu.
7.) Rinnahoidjad
USA patendiameti kohaselt leiutas esimese rinnahoidja 1910. aastal 19-aastane Mary Phelps Jacob. Siiski on hiljutised arheoloogilised leiud näidanud, et naised kandsid rinnahoidjaid juba 15. sajandil. Alates 1910. aasta leiutamisest on rinnahoidjaid mitmeid arenguid läbi teinud. Wonder Bra toodi turule 1967. aastal, kuigi see leiutati Frederic Mellingeri poolt juba 1946. aastal ning seda kutsuti esialgu “Tõusvaks täheks”.
8.) Selfied
Maailma esimene selfie tehti 1839. aastal amatöörkeemik Robert Corneliuse poolt Philadelphias. Dagerrotüüpi kasutades seisis Cornelius veidi pildi keskjoonest eemal ning vaatas foto tegemise mehhanismi. Ta kirjutas foto tagumisele küljele “Esimene valgusega tehtud pilt. 1839”.
9.) Tualettpaber
Tualettpaberi kasutamise kohta leidub andmeid juba 6. sajandi Hiinast. Masstootmisesse jõudis see esmakordselt 1391. aastal, kui keiser isiklikuks kasutamiseks terve aastase varu tellis (720 000 lehte). Moslemid külastasid Hiinat 9. sajandil ning olid nende käitumise üle hämmeldunud. Tehti tülgastusega märkusi, et hiinlased “ei hooli oma puhtuse eest – nad ei pese ennast veega, vaid pühivad ennast paberiga!”
10.) Lahutus
Lahutused on läbi ajaloo tavalised olnud. Vana-Egiptuses ei olnud abiellumise puhul tegemist millegi juriidilisega, abieluks peeti lihtsalt mehe ja naise ühe katuse all elamist. Kreeka kohtunikud vaatasid abielusid ja andsid lahutusi tihtipeale väga objektiivselt. Kui mees ei olnud Jaapanis nõus lahutust andma, siis anti naisele võimalus elada kolm aastat templis, pärast mida abielu automaatselt tühistati. Viikingite naised võisid oma mehe maha jätta, kui nad ei suutnud oma pere toita.
Proovi neid kaasaegseid igapäevaelu osasid mitte alatähtsustada. Nad võivad tavalised olla, aga ilma nendeta oleks kõik palju halvem.
