1. Mõned aastad tagasi panin ma oma sõbra tütart magama. Ta oli sel ajal umbes 3-aastane ning ta ei tahtnud magama minna. Ta küsis minult, miks ta peab magama minema, ning ma vastasin: „sellepärast, et kell on juba hiline ja on aeg väikestel tüdrukutel magama minna“. Seejärel ta näitas näpuga teise toa nurka ning küsis: „aga see väike tüdruk?“
2. Kaks aastat tagasi, kui ma vaatasin oma algkooli aastaraamatut oma 5-aastase sugulasega. Kui me olime 2. klassi juurde jõudnud, näitas ta näpuga ühe poisi pildi peale ning ütles: „ta näeb välja nagu Nicolas!“ Kui ma küsisin, kes on Nicolas, siis ta vastas: „poiss minu kapis“, ning jätkas piltide vaatamist. See tekitas kõhedust.
3. Väikesed lapsed teavad asju. Mu vennatütar on 4-aastane ning räägib kogu aeg oma„vanemast õest“. Ta isegi räägib temaga. Ta on ainuke laps peres ning tal pole õrna aimugi, et ta emal oli mõned aastad tagasi raseduse katkemine. Jääb mulje, nagu ta teaks midagi rohkemat.
4. Ma olin minemas oma tädi majas 2. korruse vetsu, kui ma kohtasin trepil oma nõbu, April-i. April oli 4-aastane ning väga hea fantaasiaga. Ta trepil istudes hõivatud naljakate nägude tegemisega. Ma küsisin: „mida sa teed?“. Ta vastas: „ma teen patsiga naist järgi.“ Ma vaatasin ringi, ning ei näinud kedagi teist, peale meie endi. Ma küsisin: „kus see tädi on“, April. Ta osutas talale, mis jooksis paralleelselt trepikojaga. Ma küsisin Aprililt, et mida see tädi teeb. Ta vastas: „ta teeb naljakaid nägusid“. Ma naeratasin ning jätkasin trepist üles minemist ning järsku ütles April uuesti midagi, mis katkestas mu trepist üles minekut. April ütles: „ta pats on ümber kaela.“ Ma keerasin ennast Aprili poole ning palusin tal ennast korrata. April näitas jälle näpuga: „tädi ripub patsipidi… Ta teeb nalajakaid nägusid.“ Seejärel hakkas April tema nägu jäljendama ning seejärel ma sain aru, et see oli kellegi nägu, kes ahmib õhku.
5. Ma pidin Jacki vaatama (5 aastat vana). Ta ütles, et mees nimega Jacob istub minu kõrval diivanil, kes on riides nagu metsatööline. Ilmselgelt ta nägi šokki mu näos, kui ta ütles: „ära muretse, tal pole käsi.“
6. Mu väike vennapoeg rääkis tihti naisest, kes käib ta toas igal õhtul. Ta ütles, et ta kannab punast kleiti ning ta nimi on Fannie. Fannie pidi ka laulma talle… ning hõljub toas.
7. Ma pidin vaatama paari lapse järele, kui nende vanemad olid kinos. Ma panin noorima lapse (4-aastane) magama ja hakkasin telekat vaatama, kuni tema vanemate kojujõudmiseni. Järgmisel päeval helistasid mulle tema vanemad. 4-aastase lapse sõnade kohaselt ma seisin tema toa ukseavas ning vaatasin teda väga pikka aega ja naeratasin. Ma olin segaduses ning ei teadnud, mida öelda.
8. Ühel õhtul ma pidin koos sõbraga vaatama tema 4-aastast sugulast. Sõber uskus ümbersündimisse ning otsustas oma teooriaid väikese sugulase peal katsetada. Ta alustas erinevate küsimuste küsimist kuid laps ei saanud kõigest väga hästi aru kui väljendas end selgelt, kui sõber küsis temalt, et kes ta oli enne kui ta sündis. 4-aastane sugulane vastas, et ta oli kontrolör ning liigutas oma kätt samamoodi nagu kontrolör teeb. Probleem kogu asja juures oli aga see, et 4-aastane sugulane oli pime.
9. Mõned aastad tagasi hoidsin ma oma sõbra tütart. Nad elasid suure maast-laeni klaasist uksega korteris, kust sai terrassile minna. Ta läks klaasist ukse juurde, mis viis terrassile, ning vaatas liikumatult aknast välja öösse mitu minutit. Hetk hiljem jooksis ta minu juurde öeldes „õudne, liiga õudne.“ Ta ei lasknud ennast minul maha panna ning nõudis, et ma hoiaksin teda süles ning kiigutaksin järgmised pool tundi. Lõpuks ta hakkas korrutama: „pimedus tuleb tuppa, pimedus tuleb tuppa.“
10. Pärast tema teki sisse mässimist, ta ütles: „kas tead, ma ei tapnud kunagi kedagi, nad ei pidanud mu kätt võtma kuid kogu maa oli verine.“ Minu teooria: taassündinud II maailmasõja sõdur.
11. Ma kaisutasin oma sõbra 3-aastast poega ja ta ütles väga tõsiselt: „ma luban, et ma ei näri kunagi su luid, ma luban.“
12. Ma kaotasin oma poiss-sõbra juhuslikule kuulile mõned kuud tagasi. Kui ma läksin tema väikese sugulase juurde mõned päevad pärast selle juhtumist, ta tuli minu juurde kui ma nutsin. Ta küsis minult, et miks ma nutan ning ma vastasin, et igatsen oma poiss-sõpra. Ta näkku tekkis segane ilme ning küsis: „miks? Ta istub ju verandal.“
13. Ma kunagi hoidsin tüdrukut nimega Sarah, kellele väga meeldis, kui ma teda hoidma pidin. Ma tean seda sellepärast, et ta ema ütles mulle, et ta alati palus valida mind teda hoidma teiste lapsehoidjate asemel. Asi tegi kannapöörde hetkel, mil Sarah ütles mulle: „kui sa sured, siis ma tahan su klaaspurki panna, et saaksin sind vaadata lõpmatuseni.“
14. Kui ma vaatasin ühel õhtul oma väikese sugulase järgi Montanas, hakkas ta rääkima mulle ühest „hiilija mehest“, kes elab tema vanemate magamistoas. Ta tõstatas selle teema, kui oli neid külastanud. Ma tegin tohutu vea, kui küsisin, et milline ta välja näeb, sest ta vastas: „tal pole nägu.“
15. Ühel õhtul ma pidin hoidma oma sõbra lapsi. Noorim (umbes 5-aastane), joonistas pildi naisest, kes ripub laest alla. Ta vaatas minu poole ning ütles: „ta käskis mul seda joonistada, ta tuleb sulle järele, peida end!“
